Armastuse kord

BH on öelnud: “Enne tuleb kord ja siis armastus”. Mida ta selle alla mõtleb? See lause tähendab, et kuigi kahe inimese vaheline armastus võib olla väga suur, ei saa armastus voolata, kui korda süsteemis ei tunnistata.

Armastuse kord on elu reglement ja universaalne seadus, mis defineerib inimeste omavahelised suhted sünnist surmani ning kehtib ühtemoodi kõikides kultuurides. See seadus on ürgne elu põhimõte ning seda ei saa mõjutada või muuta.

On kolm seadust, mis vastutavad rahulolu eest inimeste omavahelistes suhetes. Võime seda korda mõista ja tajuda ning selle järgi elada. Kui me ei ole neid seadusi täitnud, siis meie südametunnistus annab märku, et oleme tasakaalust väljas ja peame tegema midagi, et seda taastada.

Armastuse korra seadused

1. Sidemed. Kõiki pereliikmeid ja ka teisi inimesi ühendavad sidemed. Inimesed, kellega oleme seotud, on alati meiega, sidemed nendega võivad olla küll erineva tähtsusega, kuid hinge tasandil loodud ühendus kestab igavesti. Eelkõige oleme seotud päritoluperekonnaga, oma abikaasa või lastega, kuid ka sõprade, õpetajate, kolleegide ja teiste inimestega (isegi arstidega), kes meid läbi elu saadavad, kuid peresse ei kuulu. Kõige tugevam side on meil oma vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega. Kui oleme ise perekonna loonud, siis ühendavad meid tugevad sidemed elu lõpuni ja kauemgi veel. Olla seotud või mitte, ei sõltu meie otsusest. Isegi kui suhted ühe või teise inimesega on katkenud, jääme ühendatuks ja see mõjutab meid. Me võime lahutada, reisida teistesse maadesse või surra, kuid sidemed ei kao. Lõppeda võib suhe kuid mitte side. Sidemed suhtes kujunevad vastastikuse vahetuse kaudu teise inimesega. See, mida oleme koos kogenud, muutub isiklikuks kogemuseks, hõlmab ja muudab meid päev-päevalt. Ka need suhted, kus vastastikku vahetatakse kas konflikte või armastust, millest seejärel väljutakse, jäävad inimest mõjutama ka edaspidi.
2. Tasakaal andmise ja võtmise vahel. Pereliikmed annavad ja võtavad vastastikuse vahetuse protsessis. Laenan õele raha ja võtan vastu tema abi, kui mul on vaja last hoida. Hoolitsen oma mehe eest nädalavahetusel ja võtan vastu tema abi, kui mu auto läheb katki. Võtan vastu puuviljad müüja käest ja annan vastu raha ostu väärtuses jne. Andmine ja võtmine/saamine on meie argipäea katkematu osa. Kui vastastikuses vahetuses on tasakaal, siis suhe toimib. Piisava kompensatsiooni puudumisel tasakaal kaob ja see seab ohtu suhte. Tuleks märkida, et saamise ja võtmise vahel on oluline erinevus. Esimene on passiivne ja kompromissitu, samal ajal kui võtmine on aktiivne ja tähendab kohustust teise ees. Ma võin saada kingi ilma et selle vastu võtaksin. Ma võin saada ka elu ilma seda tõeliselt vastu võtmata. Kui ma ütlen ära elust, mis mulle on antud, siis ütlen ära iseendast ja elu ei muutu minu jaoks jõuks. Sel juhul oleks see nagu toit, mida mu magu seedimast keeldub.
3. Reeglid ja väärtused.   Igas peres on oma seadused, mis reguleerivad liikmete kooselu ja millest tulenevad grupi poolt defineeritud väärtused. Igapäevases elus võime kohata erinevaid kodukorra reegleid: kuidas istutakse laua taga, mida süüakse ja mis kell, kas välisjalanõud võetakse ära enne sisenemist, kas tubade uksed on kinni või lahti, kas uksele tuleks koputada jne. Lapsed peavad neile reeglitele alluma, kui nad oma vanemate majas elavad. Mõnedes peredes ei ole lubatud abielluda teise usku või ka poliitilisse parteisse kuuluva inimesega - need on pere põhimõtted. Kui rajatakse oma kodu, võivad reeglid muutuda, segunedes elukaaskalse perest pärit reeglite ja väärtustega.

Armastuse korra seadused lubavad meil südametunnistuse kaudu teise ja enda vajadusi näha, nende vahel tasakaalu otsida ja korrale alluda. On olemas sellised armastuse korra seadused, mis toimivad teisel, alateadlikul tasandil, mis seisavad peresüsteemi kui terviku eest. Selle tasandi seadused on nähtamatud ja meil ei ole neile otsest ligipääsu. Siin ei tasu teadliku käitumise abil puuduvat kompenseerida ega vastutada tasakaalu ning reeglite täitmise eest.

Armastuse korra seadused alateadlikul tasandil: 1) kuulumise tagamine; 2) puuduva kompenseerimine; 3) ajalise järjestuse eest vastutamine. Sellest järgmises artiklis.

Allikas B. Hellinger, T. Boltzmann.