Elina Kirt

Reeglipäraselt mõtlustades märkame peagi sellest tulenevat kasu. Arvatavasti märkame edenemist ka mõtluses endas. Tunneme ehk seletamatut õnne ja rahu. Vahel võib-olla vaimustavat õndsustunnet. Avastame, et tunneme end mõtlusest väljapool õnnelikumana, et elu kulgeb sujuvamalt, juhitavamalt. Kindlasti märkame, et mõtted ja kujutlused on selgemad, et silmapiir on avardunud, maailmavaade ja väljavaade on loovam ning tunneterikkam. Avastame, et unenäod on muutunud ebatavaliselt elavaks ja värvikaks. Kõik need on tüüpilised mõtluse tulemused.

Edusammud ei pruugi alati väljenduda nii selgelt. Me lihtsalt märkame, et toimunud on määratlematu muutus, et ‘midagi’ on muutunud. Selleks võib olla ka teiste inimeste reaktsioon, mis teadvustab meile meie muutuse, avastame, et teised on meist enam huvitatud. Teised tajuvad, et oleme seesmiselt vabamad ja rahulolevamad.

Sisemised muutused on ka väljakutseks. Mõtlustamine äratab ohtralt ellu uusi tundeid ja suhtumisi ning me tunneme end eba- kindlalt, sest ei oska nendega midagi peale hakata. Hakkame elu nägema täiesti uutmoodi ja tundub, et teoksil on suur muutus. Kõik see on teretulnud, see näitab, et oleme läbi murdmas oma peamisi psühholoogilisi piiranguid. Siiski on tähtis, et mõistaksime, mis toi- mub. Tõepoolest mõtlus muudab kogu meie elu ja selles muutuses oleks hea osaleda teadlikult ja aktiivselt, kui see on just see, mida me tõesti tahame. Kui me ei taha muutuda, võib-olla tahame lihtsalt midagi, mis aitaks pärast tööd lõdvestuda, siis ei ole ka selles midagi halba. Kuid peaks teadma, et mõtlus, mida praktiseerime, on oma olemuselt vaimne muutus ning see on väga tugeva mõjujõuga.

/ KaMalašila

Mõtlus
tee Meelerahu ja Ületava MõistMiseni

Heaendelised märgid

Vastused puuduvad