Blogi

Ego ületamine

Üleminek egopõhisest teadvusest südamepõhisesse teadvusse algab sisemise tühjuse kogemusest. Asjad, mis varem kogu sinu tähelepanu haarasid ja situatsioonid, mis sind täielikult kaasa tõmbasid, jätavad sind nüüd ükskõikseks ja tekitavad tühjuse tunde. Näib justkui oleksid asjad kaotanud oma tavapärase tähenduse ja eesmärgi. Enne selle tühjuse kogemist on teadvus alaliselt hirmu haardes ja vajab pidevalt enese kinnitamist. Ta otsib pidevalt välist kinnitust, kuna ta ei ole valmis tunnistama oma hirmu hülgamise ja üksinduse ees. See sügav hirm ja vajadus välise tunnustuse järgi, võis olla pikalt varjatud, olles samas paljude sinu tegude peamiseks motiiviks. Kogu sinu elu võib olla neile rajatud ilma, et sa sellest teadlik oleksid olnud. Ehk oled sa teadlik ebamäärasest rahutusest või pingest enda sees. Enamasti peab selleks, et sa neile tunnetele tähelepanu pööraksid, juhtuma midagi löövat – lahkuminek, lähedase või töö kaotus.
Loe lisaks

Mina arheoloogia

Mina pinnapealsemate kihtide ärakoorimisel paljastuvad üha sügavamad ja põhjapanevamad teadvuse lained. Ühtlasi kerkivad esile üha suuremad potentsiaalid, seepärast kujutab see protsess endast edasi-, mitte tagasiliikumist ja näitab meile tulevast evolutsiooni ning kasvamist, mitte mineviku evolutsiooni ja regressiooni. See on kindlasti sügavikku suunatud arheoloogia, kuid selles sügavikus peitub tulevik, mitte minevik, avaram homne, mitte tolmune eilne, see paljastab involutsiooni peidetud aardeid, mitte evolutsiooni käigus tekkinud fossiile. Me kaevame sissepoole selleks, et liikuda edasi, mitte tagasi. 
Loe lisaks

Ida ja lääne psühholoogia erinevused ja sarnasused

Joogapsühholoogia keskendub kasvu treeningule ja sellega pakub kontrasti modernsele läänelikule psühhoteraapiale, mis ravib puudusi. Psühhoteraapia tegeleb põhiliselt personaalse kasvuga ego raamistikus. Jooga seevastu keskendub egoülesele kasvule, ning pakub parimat võimalust arenguks neile, kes on juba oma tee ego erinevate aspektide integreerimiseni leidnud, ning on jõudnud „mitterahuldava normaalsuse“ tunnetamiseni. Need inimesed otsivad uusi teid arenguks ja kasvuks, ning ühiskonna silmis on nad hästi kohanenud ja produktiivsed. Need inimesed, keda lääne psühholoogia nimetab vaimuhaigeteks, on ida traditsiooni järgi need, kes pole veel omandanud oskusi oma meelt juhtida, ning on seetõttu võimetud jooga vaimsetest treeningutest kasu saama. Igapäeva frustratsioone, pettumisi ja kogemusi nähakse nende õpetajatena, ning tasapisi omandavad nad võimekuse orienteeruda kõrgematel teadvustasanditel. Sedasi õpetab elu neid, nagu loodus hoolitseb metsiku taime eest. Maailma nähakse nende mentaalse haiglana, vahetute kogemuste väljana, kus kannatus on õppimiseks vajalik. Sellise õppimise kaudu leitakse tee küpsema ja vähem häiritud funktsioneerimiseni.

Loe lisaks