Vaimse tervise statistika

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning 24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18 miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit).

877 000 inimest maailmas sureb igal aastal suitsiidi tõttu.

Iga 9 minuti järel sooritab üks inimene Euroopa Liidus enesetapu. See on rohkem, kui sureb inimesi liiklusõnnetuste, mõrvade või HIV/AIDSi tõttu aastas.

Igal neljandal inimesel maailmas on elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire – aga enamik neist pole diagnoositud ega ravitud.

Vaimse tervise häired mõjutavad ja on mõjutatud krooniliste haiguste poolt, näiteks vähk, südame-veresoonkonnahaigused, diabeet ning HIV/AIDS. Kui neid ei ravita, võivad nad soodustada inimese ebatervislikku käitumist ja seetõttu tuua endaga kaasa haiguse halvema prognoosi.

Kulutused vaimse tervise probleemidele moodustavad hinnanguliselt 3–4% SKP-st (tervishoiu ja sotsiaalteenuste maksumus). Lisaks veel töötus, töövõime alanemine, mõjud perekonnale ja hooldajatele, kriminogeensusele ja turvalisusele, enneaegne suremus – see kõik on vaimse tervise häirete mittemõõdetav maksumus.

Paljud vaimsed häired on ennetatavad, enamik on ka ravitavad.

DALY-kriteeriumi põhjal koostatava normaalset elu häirivate või lühendavate tervisehäirete nimistu esikümnest viis on psüühikahäired ja seda erinevates riikides üle maailma.

Mehed sooritavad suuremal hulgal enesetappe (Eestis 3–5 korda enam kui naised), naised aga teevad rohkem enesetapukatseid. Eestis oli 2008. aastal enesetapu tagajärjel surmajuhte 100 000 elaniku kohta 18,4 (sh mehed 30,9 ja naised 7,7; allikas: Statistikaamet 2008). Kõige rohkem tehakse suitsiide Ida-Euroopa riikides: Leedus, Venemaal ja Valgevenes.

Eestis on enesetappe kõige rohkem keskealiste meeste ja eakate naiste hulgas.

Vanglates ei ole ühel inimesel kümnest vaimse tervise häiret – see tähendab, et üheksal inimesel kümnest on.

Kõige rohkem esineb Euroopa vaimsete häirete epidemioloogilise uuringu (The European study of the Epidemiology of Mental Disorders, ESEMeD) järgi depressiooni 18–24-aastaste vanusegrupis.

Umbes 10% lastel vanuses 1–15 aastat on mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme.

Eestis on koolikiusamise tase väga kõrge. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (2005/2006) järgi on kiusatud peaaegu pooli õpilasi, sealhulgas rohkem just nooremaid õpilasi.

Viimase viie aastaga on Eestis toimunud pidev psüühika- ja käitumishäirete kasv ja seda eriti meeste hulgas. Meestel on kõrgeim haigestumus psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretesse (917 juhtu 100 000 elaniku kohta). Naiste haigusjuhud on kõige enam seotud neurootiliste, stressiga seotud somatoformsete (kehalised vaevused, mida ei saa seletada ühegi kehalise haigusega) häiretega (871,4 juhtu 100 000 elaniku kohta) (Sotsiaalministeerium 2007).

2002. aasta andmetel põhjustas alkoholi liigtarvitamine Eesti rahvastikule 22 248 eluaasta kao, mis moodustab kogu haiguskoormusest 6,7%. Alkoholist tingitud kaotusest langeb 99% meestele ning koormuse põhiosa moodustab enneaegsetest surmadest tingitud kaotus (Lai 2004).

Alkoholi tarvitamine on viimase kümnendi jooksul püsivalt tõusnud: absoluutne alkoholikogus elaniku kohta aastas on kasvanud 9,9 liitrilt 2002. aastal 12 liitrini 2006. aastal. Nädalas vähemalt mõned korrad alkoholi pruukijate osakaal on suurenenud 37%-lt 46%-ni meeste ning 6,6%-lt 13,6%-ni naiste hulgas (Eesti Inimarengu Aruanne 2008).
Järgmine
10 arengutakistust

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: